Ood Haapsalule

Ja noh,
kõik lähevad Niines maha
sest seal tegelikult ongi pärisbussijaam
kollased, roosad ja helerohelised puumajad
vilksatavad aknaist mööda

Rannarootsi keskus, Pizza Grande ja Takko Fashion
maja nr 76,
mis nali see on, ma ei usu,
et Tallinna mnt-l ridamisi nii palju kodusid on
bussis helises kellelgi telefon
kohalik kangelane Jaan Lehepuu laulis nagu üksindusest

tüüp, sa käid 12. klassis
ja elad mereäärses linnakeses Ida-Euroopas
ja isegi Marquez kirjutas üksindusest

konnatiik ja koolikoridorid
Tallinna 99 km, Tartu neli korda rohkem
tahaks ära
HKHK pole variant, Haapsalu kolledž ka mitte

puumajad, võrkpitsidega rõdud,
promenaad, pumatisai, peod vanades aulates
Kaubamaja, Rimi, Säästumarket, Kastani pood

lõpuks saab ikkagi küllalt,
kuigi kodu on alati kodu
Isegi Mihkel Mutil on siin aed
ja maja
nägin teda ükskord Tallinna vanalinna Rimis süüa ostmas
tal oli soni peas ja mõtlik pilk silmis

Taeblas pole Mutti ega kanu
kool on hoopis, mis varsti kinni pannakse
Eesti maakohad sulguvad endasse
nagu siilid või merekarbid

Sa oled klassi kuningas,
kui sa oma aju vähegi otstarbekalt kasutad
sust loodetakse palju
nagu väikelinna priimustest ikka loodetakse
„Ah, tema lõpetab kullaga ja läheb arsti õppima.“

Hundinuiad kraavipervetel
Priguldi palkidest bussipeatused
see linn pöörleb ümber oma telje
nagu iga teine väikelinn Eestis

kellegi elu on ikka nagu seebikas
keelatud armatus ja nii edasi

kilekottidega pensionärid bussipeatustes
kõigest väest nooruslikud keskealised naised
kes räägivad terve tee pealinnast kodulinna
Facebookist ja meestest

õpilased, õpetajad
ja need, kes kuskilt kaugelt korraks koju tulevad,
et imetleda täistuubitud külmkappi
ja naerda vahetunnis majade vahel
suitsukimuvaid kunagisi koolikaaslasi
see on nii imelik, et elu läheb ikka edasi,
isegi, kui sind ennast seal enam ei ole

Vaiko laulis, et väikeste linnade mehed, naised ja lapsed
on lollakad
ma ei ole Haapsalust
väga paljud mu sõbrad aga on
ja ma püüan ikka mõistatada,
kuidas nende päritolu nende isiksust mõjutanud on

Aga ma arvan, et inimesed
on tegelikult igal pool samasugused
Pole erilist vahet, kus nad oma keskhariduse omandasid,
kas nad mängisid väiksena
tukikat, ukakat või hoopis trifaad,
kas nende lumi pakib või jääb kokku
kas nende aknaist paistab öine Kalamaja või öine Uuemõisa

lõppude lõpuks pole mingit vahet, kust sa oled
pärast 12 aastat saab ikka kõrini koolist, linnast, kõigest
vahel vanade klassikaaslastega kõrtsus istudes on tore
meelde tuletada kunagist inglise keele õpetajat
ja ülikeerulisi matatunde
ja raamatukogus istumist
muidugi on tore

aga praegu on kätte jõudnud uus ajastu
uus puhas leht, mis triiki täis sodida
ja siin mängib rohkem rolli see, k e s sa oled,
mitte kust sa oled

Tallinna buss sõidab ikka Ristilt läbi
Pärispea buss sõidab ikka Loksalt läbi
Et saada Lepiku tänavale, tuleb ületada Kroonuaia

Kõik on üks ja sama
khakivärvi joped
vallavalitsuse hoone
kelgud ja lumi ja
inimesed

aga ma mõtlen endiselt

miks ometi on hea hulk mu sõpru
ühest mere-, muda- ja kaltsukaparadiisist nimega Haapsalu

(24.01.2012)